20.02.2010

Inimene eksib niikaua ,kuni ta püüab edasi. See on lause ,mis kirjeldab minu senist ratsutamiskogemust. Olen eksinud niisama palju kordi ,kui olen püüdnud midagi uut teha. Niih ,enne veel ,kui seekordsest trennist räägin ,parandan ära ühe suure vea. Mõned sissekanded tagasi väitsin ma ,et Roosi tuli mul ühes trennis ratsmesse. See oli rumala inimese rumal jutt. Alles viimati Ikooniga sõites sain ma enamvähem teada ,mida see tegelikult tähendab. Nüüd siis trennist. Laupäeva hommikul kell üheksa ärkan ma jälle varakult ,et trenni minna. Kätlin ei viitsinud nii vara minuga kaasa tulla ,seega läksin üksi. Isa viis mu autoga ära. Jõudsin suhteliselt vara kohale ja läksingi kohe üles. Panin end valmis ja liikusin talli poole. Kell oli 10.30 ja mina olin ikka veel nii unine. "Kes kurat küll arvas heaks see trenn nii vara teha?"-kirusin endamisi. Sadularuumi jõudes sain teada ,et teised tahavad maastikule minna. Mina olin ka nõus ,väljas ei tundunudki nii külm. Varsti tuli Tiia ka. Ta lubas mul ise hobuse valida. Valisin Ikooni. Tiia siiski arvas ,et maastikul külmuksime me ära ,seega tuli tavaline trenn. Kui sadularuumist välja tulin ,tegi Karl mulle ettepaneku ,et pangu mina Vicy talle valmis ja tema paneb Ikooni valmis. Hoides kätel Ikooni rasket sadulat ,olin kohe nõus. Ma teadsin ,et Vicy on madalam ja tal on kergem sadul. Vicy oli pahas tujus nagu alati. See polnud minu jaoks aga eriline probleem, peale väikest laksu esijala taha rahunes ta kohe maha ja lasi end ilusti valmis panna. Kapjade puhastamisel puudutasin õrnalt tema jalgu ja ta tõstis kabja üles. Hobused valmis ,asuseimegi maneeži poole teele. Õues oli jäine tuul ,mis pani mind mõistma ,miks Tiia maastikule minna ei thtnud. Maneežis võtsime hobustel tekid ära jaronisime selga. Sammus oli Ikoon veidi aeglane ,aga reageeris kohe säärte survele. Traavis õpetas Tiia meid õigesti hobust koondama. Selleks ,et kiiremaks saada ,võtsin ma ratsmest hästi natuke tagasi ja ajasin säärtega edasi. Sellepeale läks hobusel samm tihedamaks. Kuna meid oli trennis vähe ,siis jälgis Tiia meid kõiki hoolega ja õpetas meid palju. Traavi ajal läkski Ikoon mul vahepeal poolkogemata ratsmesse. Mina eriti mingit vahet ei märganud ,aga Tiia märkas. Tegime traavis ka maneeži mõlemas otsas volte. Jälgisin hoolega ,et enne igat pööret poolpeatuse teeks. Päris hästi tuli välja. Üldse läks traav mul hästi ja Tiia oli rahul. Ainult kiire traaviga oli mul raskusi. Ta kippus koguaeg galoppi minema. Galoppi tõstis ta mul ilusti nurgast ja õigest jalast ,nii nagu mina palusin. Tegin galopis veidi volte ka ja sain Tiia käest isegi kiita selle eest ,et ma voldilt tulles rajal sõitjale sisse ei sõitnud vaid pöörasin natuke enne rada väiksemale ringile.:D Minu puhul tohutu saavutus. Isegi minul on vahel silmad peas. Teistpidi galopis oli mul probleeme sellega ,et ta kippus valest jalast tõstma. Proovisin nurgas tõsta ,aga ei tulnud välja ,siis tahtsin teha pikka traavi sirget ,aga Tiia õpetas mind voldile võtma. Kui vale jalg oli ,siis võtsin traavile ja tõstsin voldilt koge galoppi. Nii sain ka mins lõpuks õigest jalast galoppi. Peale seda tuli hüppamine. Hüppasime traavis kõigepealt lattaeda ,siis suunamuutus ja rist järgi. Ikoon tahtis teha kas galoppi või aeglast traavi. Osalt oli asi vist selles ka ,et mul oli nii võõras traavis hüpata ja ma ei osanud teda hästi juhtida. Lõpuks sain ta nii kaugele ,et esimest takistust tuli ta normaalses traavis ja teisel läks vahetult enne takistust galoppi. Peale seda tõstis Tiia meil natuke kõrgemak ja tulime galopis kaks korda. Esimesel korral oli mul esimesele takistusele minnes tempo liiga aeglane ja takistules ei suutnud ma hästi tasakaalu säilistada. Teisele takistusele minnes oli nii tasakaal ,kui tempo paremad. Teisel korral oli tempo hea ,aga ma ei suutnud hobust hästi takistuse keskele juhtida ja toetasin käe tema kaelale ,et mitte alla kukkuda. Igavane suur takistus oli peaks mainima. Hobune ikka püsis tükk aega õhus. Tüdrukud väitsid ,et see lattaed olevat 80cm olnud. Nujah täitsa võimalik ,sest see tundus mulle kõrgam küll ,kui see 70cm ,mis ma Roosiga hüppasin. Pärast tegime veel lõputraavi. Lõputraavis ma veel vaatasin neid takistusi platsil ja mõtlesin asjade üle järele. Päris omamoodi tunne oli nii kõrget takistust hüpata. Ikooni jaoks vist eriti äge ei olnud ,sest mu istak oli masendav. Kuid no eks ma ikka püüan järgmine kord paremini. Jalutasime hobused maha ja läksime talli. Varsti tuli ia mulle autoga järgi ja viis mu koju. Aitäh mõnusa trenni eest Ikoonile ja Tiiale.

13.02.2010

Tervitus! Täna viis isa mu talli. Ohh ,vähemalt ei sõida auto õue pealt ilma minuta minema. Talli jõudes käisin üleval ja läksin siis sadularuumi. ajasin seal veidi teistega juttu ,kui Piret tuligi. Teised said hobused ära ja alles jäime mina ja Aliine. Aliine sellepärast ,et Leedi oli koplis ja mina sellepärast ,et mul oli suhteliselt ükskõik ,kelle saan. Ei viitsinud seal teistega jagelema ka hakata ,et hea opa saada. Seega ootasin ja vaaasin ,mis üle jäi. Aliine nillis Leedit ja mina mõtlesin,et võtan Ikooni. Piret meie soovidega päri ei olnud. Ta hakkas Allule Ikooni pähe määrima. Allu punnis südilt vastu. Sellepeale ma sain peaaegu kurjaks. "No kamoon naug ,kuidas sa keeldud Ikoonist?" kurjustasin ma Aliinega. Piret itsitas. Sellepeale võttis Aliine Ikooni. Siis vaatas Piret mulle kavala näoga otsa ja teatas."Sulle jääb siis Agra." Nojah ütlesin ma ,mis mul ikka öelda oli. Ise parseldasin Ikooni allule maha. Tegelikul pole mul Agra vastu ka midagi. Ta siuke rahulik ,vahel liigagi rahulik. Ja tal on ülimugavad allüürid. Panin Agra kiiresti valmis ja aitasin Aliinel Ikooni ka valmis panna. Läksime siis Maneeži. Juba sammus andsin ma Agrale esimese keretäie stekiga. Tal polnud trennituju vist. Sammu tegi edaspidi ilusti. Traavis tulime kavalette. Kui ta just ei seisnud keset platsi ja ei plokkinud ,siis sõitis ilusti. Vehepeal pidi ikka kõvasti stekki andma. Sellepeale viskas ta nii kõrgele ja kaugele tagant üles ,kui jaksas. Vahepeal toetasin käe ta kaelale ja mõtlesin ,et krt niimoodi käin ma üle pea varsti. Õnneks aga ta liiga kõrgele üles ei visanud. Galoppi tõstis ta ilusti aga volti galopis tegemat keeldus. Jälle kaklesime tükk aega. Veider oli see ,et teised ei saanud kagaloppi. Püüdsin teistele võimalikult vähe ette jääda aga natuke vist ikka jäin. Palun vabandust ,kui keegi sellest trennist mu blogi loeb. Galopis tulime neidsamu kavalette. Alguses suutsin ma Agraga vaevu rajal püsida aga pärast tulime ikka kavalette ka. Uimas täiega ,aga vähemalt galopis oli. Pärast veel hüppasime. Mina tulin kaks korda väikest ristikest. Ei tahtnud kõrgemat ,sest mai saand selle väikesegagi hakkama. Tulime nii ,et sirge peal oli kõigepealt piike takistus ja siis mõne aja pärast tuli rist. Esimesel korral läksin traavis ja plaanisin nurgas galoppi tõsta. Agra tõstis natuke enne nurka galoppi. Mul olid ratsmed liiga pikad ja ma ei kontrollinud hobust hästi. Ta tegi esimesele takistusele liiga järsu pöörde. Mina olin esiomesel takistusel täisistakus ,täiega maha jäin ,teist takistust tulin ilusti poolistakus ga ratse oli ikka liiga lõdva. Õnneks ta ei plaaninudki tõrkuda ega midagi. Piret ei öelnud midagi aga teadsin ise väga hästi ,kui halvasti see läks. Teisel korral läks veidi paremini aga ikka tõstis ta veidi liiga vara galoppi ja tegi liiga järsu pöörde. Vähemalt ei jäänud ma kummaligi takistuselt maha ja kahe hüppe vahel sain isegi ratsme kontakti kätte.:D Plaksutage mulle! Jamh ,ma loodan ,et Agra annab mulle andeks. Ma järgmine kord proovin paremini. Peale seda jalutasime hobused maha. Jalutasin vaba ratsmega ja ilma jalusteta. Tekid peale ja läksime talli. Isa tõi minu ja Allu autoga koju ka. Päikest siis kõigile!

12.02.2010

Heiaa! Räägime siis jälle trennist. Trenni läksin taksoga...jälle. Juba tesit korda vaatan ma Rimi peaukse ees ,kuidas minu buss ära sõidab. Juba jälle ropendame me koos Kätliniga ja küsime ,kuidas saab üks inimene nii laisk olla??? Nujah aga kaua aega ropendada polnud. Pidi ju ikkagi kuidagi moodi trenni jõudma. Niih ,mul oli ema pangakaart taskus. Ok ,kasutame siis seda. Võtsin raha välja ja tellisin takso. Taksot oodates mõtlesime ,et mida ma kodus emale ütlen. Mõtelsin ,et pigem valetan emale ,et käisin pärast trenni Mäkis kui ,et tellisin takso. Ta lööks mu maha ,et jälle lohakas olin. Niih jõudsime siis lõpuks talli kohale ka. Tiia andis mulle Kafa ,Kätlinile Vicy. Kafa lasi end ilusti valmis panna. Tekid peale ja läksime maneeži. Läksime selga ja tegime sammu. Kafa oli kuidagi nii närviline ja vaatas ringi koguaeg. Tegin siis seda ,et ajasin sammu natuke kiiremaks ,siis võtsin jälle tagasi nii ,et peaaegu seisma jäi ,siis ajasin jälle edasi ja võtsin tagasi. Selle peale ta rahunes nagu maha ja hakkas rohkem mind jälgima. Tegin natuke volte ka ja kontakst läks veidi paremaks. Traavis käskis Tiia mul rahulik olla ,et Kafa kipub kimama. Traavis proovisin ka veel traavi kiirust muuta. See enam nii hästi välja ei tulnud millegipärast. Võib-olla polnud mu signaalid talle piisavalt selged. Kippusin ratsmest liiga kõvasti tõmbama ja hobune jäi seisma. Vahepeal hakkas ta sisse pöörama. See polnud aga eriline probleem ,sest kohe ,kui ma panin sisemise sääre vastu ,läks ta rajale tagasi. Tegime C tähest volti ka. Volti tegi ta mul ilusti. Väga täpselt pööras sealt kohast ,kust mina palusin. Täisistak oli vägaväga ebamugav.:D niih ja siis galopp. Tõstsin ilusti maneeži nurgast õigest jalast. Ta ei kimanud üldse ,sõitis väga hea tempoga. Galopis tegime mõlemas otsas voldi nii ,et nurgas jäime traavi ,siis volt ja siis uuesti rajale minnes jälle galoppi. Kafa kuulas mind ilusti aga ta ei tahtnud õiges kohas traavi jääda ja läks enne õiget aega galoppi. Jamh hobune oli tubli ,aga mina pean veidi täpsust harjutama ja veidi konkreetsemalt küsima. Lõputraavi tegin vaba ratsmega. Mõnus oli ,olime hobusega mõlemad väsinud. Peale seda jalutasime hobused maha ,tekid peale ja talli. Isa tuli mulle järgi ,seega sitsmest trenni ei vaadanud. Tsaukii:)