20.02.2010

Inimene eksib niikaua ,kuni ta püüab edasi. See on lause ,mis kirjeldab minu senist ratsutamiskogemust. Olen eksinud niisama palju kordi ,kui olen püüdnud midagi uut teha. Niih ,enne veel ,kui seekordsest trennist räägin ,parandan ära ühe suure vea. Mõned sissekanded tagasi väitsin ma ,et Roosi tuli mul ühes trennis ratsmesse. See oli rumala inimese rumal jutt. Alles viimati Ikooniga sõites sain ma enamvähem teada ,mida see tegelikult tähendab. Nüüd siis trennist. Laupäeva hommikul kell üheksa ärkan ma jälle varakult ,et trenni minna. Kätlin ei viitsinud nii vara minuga kaasa tulla ,seega läksin üksi. Isa viis mu autoga ära. Jõudsin suhteliselt vara kohale ja läksingi kohe üles. Panin end valmis ja liikusin talli poole. Kell oli 10.30 ja mina olin ikka veel nii unine. "Kes kurat küll arvas heaks see trenn nii vara teha?"-kirusin endamisi. Sadularuumi jõudes sain teada ,et teised tahavad maastikule minna. Mina olin ka nõus ,väljas ei tundunudki nii külm. Varsti tuli Tiia ka. Ta lubas mul ise hobuse valida. Valisin Ikooni. Tiia siiski arvas ,et maastikul külmuksime me ära ,seega tuli tavaline trenn. Kui sadularuumist välja tulin ,tegi Karl mulle ettepaneku ,et pangu mina Vicy talle valmis ja tema paneb Ikooni valmis. Hoides kätel Ikooni rasket sadulat ,olin kohe nõus. Ma teadsin ,et Vicy on madalam ja tal on kergem sadul. Vicy oli pahas tujus nagu alati. See polnud minu jaoks aga eriline probleem, peale väikest laksu esijala taha rahunes ta kohe maha ja lasi end ilusti valmis panna. Kapjade puhastamisel puudutasin õrnalt tema jalgu ja ta tõstis kabja üles. Hobused valmis ,asuseimegi maneeži poole teele. Õues oli jäine tuul ,mis pani mind mõistma ,miks Tiia maastikule minna ei thtnud. Maneežis võtsime hobustel tekid ära jaronisime selga. Sammus oli Ikoon veidi aeglane ,aga reageeris kohe säärte survele. Traavis õpetas Tiia meid õigesti hobust koondama. Selleks ,et kiiremaks saada ,võtsin ma ratsmest hästi natuke tagasi ja ajasin säärtega edasi. Sellepeale läks hobusel samm tihedamaks. Kuna meid oli trennis vähe ,siis jälgis Tiia meid kõiki hoolega ja õpetas meid palju. Traavi ajal läkski Ikoon mul vahepeal poolkogemata ratsmesse. Mina eriti mingit vahet ei märganud ,aga Tiia märkas. Tegime traavis ka maneeži mõlemas otsas volte. Jälgisin hoolega ,et enne igat pööret poolpeatuse teeks. Päris hästi tuli välja. Üldse läks traav mul hästi ja Tiia oli rahul. Ainult kiire traaviga oli mul raskusi. Ta kippus koguaeg galoppi minema. Galoppi tõstis ta mul ilusti nurgast ja õigest jalast ,nii nagu mina palusin. Tegin galopis veidi volte ka ja sain Tiia käest isegi kiita selle eest ,et ma voldilt tulles rajal sõitjale sisse ei sõitnud vaid pöörasin natuke enne rada väiksemale ringile.:D Minu puhul tohutu saavutus. Isegi minul on vahel silmad peas. Teistpidi galopis oli mul probleeme sellega ,et ta kippus valest jalast tõstma. Proovisin nurgas tõsta ,aga ei tulnud välja ,siis tahtsin teha pikka traavi sirget ,aga Tiia õpetas mind voldile võtma. Kui vale jalg oli ,siis võtsin traavile ja tõstsin voldilt koge galoppi. Nii sain ka mins lõpuks õigest jalast galoppi. Peale seda tuli hüppamine. Hüppasime traavis kõigepealt lattaeda ,siis suunamuutus ja rist järgi. Ikoon tahtis teha kas galoppi või aeglast traavi. Osalt oli asi vist selles ka ,et mul oli nii võõras traavis hüpata ja ma ei osanud teda hästi juhtida. Lõpuks sain ta nii kaugele ,et esimest takistust tuli ta normaalses traavis ja teisel läks vahetult enne takistust galoppi. Peale seda tõstis Tiia meil natuke kõrgemak ja tulime galopis kaks korda. Esimesel korral oli mul esimesele takistusele minnes tempo liiga aeglane ja takistules ei suutnud ma hästi tasakaalu säilistada. Teisele takistusele minnes oli nii tasakaal ,kui tempo paremad. Teisel korral oli tempo hea ,aga ma ei suutnud hobust hästi takistuse keskele juhtida ja toetasin käe tema kaelale ,et mitte alla kukkuda. Igavane suur takistus oli peaks mainima. Hobune ikka püsis tükk aega õhus. Tüdrukud väitsid ,et see lattaed olevat 80cm olnud. Nujah täitsa võimalik ,sest see tundus mulle kõrgam küll ,kui see 70cm ,mis ma Roosiga hüppasin. Pärast tegime veel lõputraavi. Lõputraavis ma veel vaatasin neid takistusi platsil ja mõtlesin asjade üle järele. Päris omamoodi tunne oli nii kõrget takistust hüpata. Ikooni jaoks vist eriti äge ei olnud ,sest mu istak oli masendav. Kuid no eks ma ikka püüan järgmine kord paremini. Jalutasime hobused maha ja läksime talli. Varsti tuli ia mulle autoga järgi ja viis mu koju. Aitäh mõnusa trenni eest Ikoonile ja Tiiale.