Saturday, January 23, 2010
22.01.2010
Heia! Seekord oli ilmataat eriti karm ,ilm oli päris krõbe. Mina panin kah mitu paari retuuse ratsapükste alla. Natuke kitsas oli ,aga vähemalt soe. Võtsin trenni ka küpsiseid kaasa ,sest mul pühapäeval sünnipäev. Bussi peal sain Heleniga kokku. Ta andis mulle sünnipäeva puhul vahvleid. Jeee ,seekord ei pidanudki paki põhjast puru nillima. Mul nüüd preketid juba nii tükk aeg olnud ,et saan juba tagumiste hammastega närida. Tegelikult andis breketite kandmine mulle ühe tähtsa teadmise. Inimesel on hambaid väga vaja! Muidu jääb ta nälga. Omal nahal järgi proovitud. Varsti jõudsime ka talli. Panin oma küpsised sadularuumi lauale. Need läksid seal hästi kaubaks. Aganoh ma ei tea ka ,et keegi oleks suutnud valmistada nii kehva toitu ,et isegi tallis ei sööda. Varsti tuli ka Tiia.Soovis õnne ja andis mulle Vicy. Üks tüdruk ,kes temaga just trenn tagasi sõitnud oli soovis mulle edu valmis panemisel. Heh ,Vicyl läks too trenn vist hästi. Boksis üritas Vicy mind lüüa ,ma lõin vastu. Selle peale otsustas ta igaks juhuks korralik olla. Mina sa hullu tea. Platsil tegime esimese asjana nagu alati sammu. See läks mul hästi. Traavis enam nii hästi ei läinud. Vahepeal ta nagu hüppas külg ees niimoodi rajalt kõrvale. Mul tekkis tasakaaluga probleeme ,aga selga jäin. Volte tehes juba tundsin ,et ta ootab mult palju. Enamik Ihaste hobuseid on sellised ,kes juba ise teavad ,mida nad teevad ja ei ootagi ratsutajalt mingit erilist juhtimist. Vicy oli täielik vastand neile. Näiteks enne voldi tegemist oli poolpeatus hädavajalik ,sest ta nii ehmatas ,kui ma ilma poolpeatuseta pöörama hakkasin. Galopis hakkas opa järsult sisse tõmbama. Ta tiris koguaeg ratset käest ka. Mina rumaluke muidugi andsin sellepeale talle järgi ka. Nii see paremast jalast galopp meil läks üsna halvasti. Vahepeal küsisin Tiialt veidi nõu. Siis vaskaust jalast galopp läks juba paremini. Enam ma ratset järgi ei andnud ja punnisin kõvasti vastu ,kui ta jälle omal algatusel kuhugi minema hakkas. Sain ta niikaugele ,et sõitis ilusti rajal galoppi. Peale seda tuli väike nelja takistusega madalamat sorti barkuur. Mul oli kõvasti raskusi ,et takistustele õigest kohast peale minna. Pöörded tulid liiga järsud. Õnneks opa ei tõrkunud kordagi. Ikka tõsiselt tubli oli ta minuarust. Ainus millega ma enda puhul rahul olin ,et hüppe peal ei jäänud ma vähemat omaarust hobusest maha. Seetõttu oli galopi tempo hea ja samm tuli välja. Lõputraavi pidi sõitma käed lahti. Minul see eriti ei õnnestunud. Tegin suurema osa lihtsalt vaba ratsmega. Jah kokkuvõtteks võib öelda ,et ma olen õppimisvõimeline ,aga hobune jõudis mulle enne pähe istuda ,kui mina temast targemaks sain.:)
Saturday, January 16, 2010
15.01.2009
Teree! Seekord tuli Kätlin ka koos minuga trenni. Kui sadularuumi jõudsime ,oli Tiia teistele juba hobused ära jaganud. Meile anti kahepeale valida Euro ,Agra ja Roosi. Euroga ei saanud hüpata. Kätlin võttis kohe Agra ära. Ma polnudki ta peale kade. Võtsin rõõmuga Roosi. Tema oli see poni ,kellega oma kõige esimese trenni tegin. Saime mõlemad hobused platsilt. Platsil avastasin ,et Roosil oli sabarihm. Oops! Uurisin targematelt järgi ,et Roosi pidi ainult galopis natuke üles viskama sellepärast. No pole hullu ,elab üle. Ronisin siis selga ja hakkasin hobust liikuma ajama. Deeeem! Stekki oleks vaja. Ei viitsinud maha ka ulla ,tiirutasin seal üliaeglases sammus ,kuni Tiia tuli ja steki ulatas. Sammus üritas ta veel natuke magada. Aga steki peale ärkas üles küll. Tegelikult Formeliga võrreldes oli ta täielik turbojänku. Traavi sõitis Roosi kuidagi natuke teistmoodi ,kui tavaliselt. Tal oli kael kehaga samal joonel nagu. Seda vist nimetatakse ratsmes sõitmiseks. Vahepeal pani ta pea nii alla ,et see hakkas mind häirima. Tiia õpetas mind siis. Tõmbasin ratsmetest tagasi ja ajasin säärega edasi ,et seisma ei jääks. Selle peale tõstis pea ilusti õigesse kohta. Natuke jändasin sellega ,siis hakkas juba ie pead õigesti hoidma. Tiia oli rahul. Paremast jalast galopis oli õigest jalast tõstmisega raskusi. Jasiis hüppamine. Kõigepealt tulime madalat risti. Selle hüppas ilusti ära. Siis tulime natuke kõrgemat risti ,võinoh ma arvasin ,et natuke. Kui takistuse ees poolistkusse tõusin ,siis nägin ,et oops ,see ikka tundvalt kõrgem ,kui tavaliselt. Aganoh ,seal takistuse ees oli natuke hilja ümber ka mõelda ,võtsin siis lakast kinni ja lootsin ,et jään ellu. Ei olnudki nioi hull (60cm). Tiia oli ka rahul. Kõige viimase takistusena hüppasin 70cm lattaeda. Poni sõitis algul liiga aeglast galoppi ,aga takistuseni jõudsime ,siis oli juba piisavlt kiire. Isegi selle hüppega oli Tiia rahul.:) Ego läks ikka väga lakke mul. Siis vaatasin ,kuidas teised veel kõrgemaid hüppasid. Tegime veel väikese lõputraavi ja tulime talli tagasi. Roosi oli higisem ,kui tavalöiselt. Einoh ,saan aru ,ega see kerge ei ole ,mind üle takistuste vedada. Peale trenni läksime veel maneeži ,rääkisime ja hüppasime ilma hobusteta ka.:D No mis teha ,kui hobuseid pole enam aga hüpata tahaks.
Saturday, January 9, 2010
08.01.2010
Tere! Seekord jooksin ma nagu tavaliselt kõige viimasel minutil kõige viimase bussi peale. Poole tee peal avastasin ,et olin valed saapad jalga pannud. Aganoh ,arvestades ,kui kiire mul oli ,siis hea ,et mul üldse oli meeles saapad jalga panna. Peale väikest spriniti bussipeatusse ,oli õnneks bussis palju aega lõõtsutada. Kõik muidugi vahtisid mind bussis. Mina lohutasin end sellega ,et kindlasti on kuskil veel imelikumaid inimesi ,kui mina. Ma lihtsalt pole neid veel näinud. Ojah ,lõpuks ometi kõlas üle bussi jumalik sõna "Ihaste"(see on selle peause nimi ,mis talli lähedal on). Tormasin bussist välja ja sprintisin talli. Tiia polnudki veel jõudnud. Varsti ta tuli ka. Luges ette need hobused ,keda ta on nõus ilma vastu vaidlematta kellegile andma. Nende seas oli ka Formel(L). Enne ,kui ma midagi öelda jõudsin ,müksas Marru mind sõnadega"Noh ,võta Formel". Mina kuulasin ilusti Marru sõna. Formelile oli lind selga kakanud. Seda oli väga keeruline tema karvadest kätte saada. No ma ei saa tegelikult neist lindudest aru. Hobuse selg ei ole ju nii lai. Võiks ikka see pool meetrit ,mis ta üle hobuse lendab kinni hoida. hobust puhastades viitsin võimalikult palju aega. Sain ju esimesena hobuse ja teadsin ,et pole mõtet talle liiga vara valjaid pähe ja sadulat selga panna. Kui minul olid valjad peas ,võinoh hobusel ,siis tormas Tiia boksi ja tõstis sadula selga. Einoh ,aitäh abi eest ,aga ikkagi ,millest selline ootamatu suuremeelsus? Siis tuli välja ,et teised lõpetasid trenni varem. Oh vaesekesed ,jama on küll ,kui nii vähe ratsutada saab. läksime siis kõik kiiremal sammul maneeži ja trenn algas. Juba alguse sammus pidin ma opale stekki andma. Ta lihtsalt venis sammus niimoodi ,et ma pidin seal magama jääma. Säärte survele ka ei reageerinud. Traavis oli teda natuke kergem liikuma saada ,kuid kõvasti mässata tuli ikka. Suurema osa traavist tegime ilma jalusteta ka veel. Aitähh Kärdile pikasteki eest. Ilma selleta ei oleks mind vist täna siin.:D Galoppi tõsta oli mul raske. Formel pööras kohe sisse. Mina juhtisin teda raja poole ja samal ajal peksin stekiga ,et ta ikka liiguks. Selle käigus ei märganud ma ,et sõitsin ühele tüdrukule täiega sisse. Õnneks karjus ta juba aegsasti"Ettevaatust!". See tõi mulle mõistuse koju. Muidugi ma kohe vabandasin ,aga endal oli ikkagi nii häbi. Nojah ,juhtub ,eriti minuga. Jäin siis korraks keskele sammu ja mõtlesin välja plaani B. Otsisin keskel sellise koha tõkete vahel ,kus oleks rohkem ruumi ,tõstsin seal voldi pealt galoppi ja läksin rajale. uhh seekord ma kedagi ei ramminud. Edasi läks galopp juba paremini. Aegajalt ikka peksin ,et kiiremini läheks. Ta suudab ikka jube kiiresti traavi jääda ,kui sina natukesekski sadulasse mõnulema jääd. Peale galoppi teised hüppasid. Tiia ütles mulle ,et ma võin hüpata ,aga ei pea. ÖÖm ,tavaliselt ta ütleb ,et hüppad ja kõik. Seetõttu ma parem ei hüpanud ,sest kui juba Tiia kõhkleb ,siis ei tule sellest midagi head. Tegime lõputraavi ja jalutasime hobused maha. Nagu ikka tahtis Formel peale trenni oma pead minu vastu sügada. kuid ma olen selleks liiga väike ja kerge. Ma kukun pikali ,kui ta oma suure peaga tuleb. Boksis võtsin varustuse ära ja mummutasin. Pärast jäime Marruga veel teist trenni vaatama ja rääkisime natuke. Eem nii umbes poolteist tundi.:) Marru isa tõi mu Rimi juurde ära. Jeee! Nüüd siis on mul kõik kere lihased valusad. Hmm ,huvitav kuidas formel end tunneb? Nojah ,see on see hind ,mida ma pean maksma ,et temaga sõita. Päikest ja mõnusaid ratsutamiselamusi kõigile.:)
Thursday, January 7, 2010
07.01.2010
Tervitus. Täna saabusin ma talli vara. Juba kell 17.00 olin kohal. See on väga varaarvestades ,kuidas ma tavaliselt jõuan oma laiskuse tõttu kõige viimase bussi peale ,mis enne trenni algust kohale jõuab. Läksin siis koos Aliinega üles. Varsti ilmus ka Kärt välja. Ta teatas mulle ,et meil tallis uus hobune. Pontuks hüütakse teda. Hmm natuke veider nimi hobuse jaoks aga mulle meeldis. Hea lühike ja jäi kohe meelde. minul on pidevalt probleeme ,et mulle ei jää ei inimeste ega hobuste nimed meelde. Natuke piinlik on küll ,aga ega mõistus pole omateha. Dzurano on meie tallis juba päris tükk aega olnud ,aga just hiljuti jäi tema nimi mulle meelde. Selle üle olen ma muidugi tohutult uhke. Pontu on mõeldud saani ette ,aga tema eelmine omanik vist unustas seda pisiasja hobusele selgitada. Või on opa vahepeal ära unustanud selle. Igatahes ,aisa ta kardab. näeb teine päris armas välja. Siuke armas karvakera. Varsti tuligi Tiia(mu treener ,kes veel ei tea). Sees oli kolm hobust-Riina ,Dzurano ja Formel. Eem ,keegi ei tundunud väga ahvatlev. Riina anti kohe kärdile ära. Krt ,mulle tundus ta ka neist kolmest kõige sümpaatsem. No siis võttis Tiia nõuks ,et kas mina või Aliine läheb Formeliga. nujah arvestades ,et mina olin Formeliga üle elanud oma elu kõige hullema trenni ,siis alguses mõtlesin ,et ei hakka end pakkuma. Äkki ikka pääsen. Pärast aga ikka kripeldas ,et see oleks ikka liiga julm nali Aliine kulul. Seetõttu ohverdasin end.:D Valmis panna lasi Formel end ilusti. Tal on ullult raske sadul ,peaks mainima. aliine seisis poksi uksel ja rääkis midagi elavalt ,ja mina punnitasin samal ajal hobusele kõiki jõuvarusid kokku võttes sadulat selga. Uhh hakkama sain ikka lõpuks. Maneezi minnes sain teada ,et pikka stekki pole. Nojah ,mis seal ikka ,tuli lühikesega läbi ajada. Formel oli õnneks tunduvalt koostööaltim ,kui tavaliselt. Ronisin siis selga ja läksin vapralt rajale. Endal oli hull paanika ,et äkki läheb nüüd kedagi hammustama. Sellesmõttes on koertega natuke lihtsam ,et nemad kuidagi hoiatavad enne kaklust pikemalt ette ,kui hobused. Formel aga oli vana rahu ise ja mingil hetkel hakkas mul enda pärast häbi ,et ma niimoodi tühjast kohast paanitsen. sammus oli opa täitsa normaalne. Traavis tedime c tähest volti. Voldi peal tuli mul ikka kõvasti mässata ,enne kui liikuma hakkas. hiljem tegime traavi ilma jausteta. Sellepeale kohe Formel katsetas ,et kas nüüd äkki saab viilida. ei saanud ,kohe tehti stekiga talle jalad alla. Nii me siis maadlesime seal. Opa ikka aegajalt katsetas ,et no kas ma ikka ei väsi teda edasi ajamast. Vahepeal vaatas ,et äkki saaks natuke kakelda. Kuid ka see ei õnnesunud. Galoppi ei olnudki kõige hullem saaada. Agraga on isegi hullem. uurem probleem on see ,et peab pidevalt edasi ajama ,muidu jääb traavile. Veel tegime harjutust ,kus oli vaja sõita galoppi ,siis traavi ,siis sammu ja siis uuesti galoppi. ni imelik ,kui see ka pole ,kõige raskem oli samm. Formel lihtsalt põimõtteliselt ei teinud erksat sammu. Kas loivas või traavis. Nii ma siis jändasin. Nu mingi hästikorraks vist isegi sain aga see oli kogematta.:D Lõputraavi tegin vaba ratsmega ,sest seda juba ei juhtu ,et Formel vabatahtlikult galoppi läheb. Traavis teine ilusti. Teel tagasi talli tuli meile vastu ATV saanitäie lastega. Tee oli nii kitsas,et ma mõtlesin ,et kui Formel ehmatab ja lollusi teeb ,siis poe temaga kuhugi minna. Aganoh ,õneks ei vitsinud Formel ehmatada. Poksis võtsn tal varustuse ära ja lasin end veel pildistada. Opa poseeris päris hästi. Jah ,mulle Formeliga meeldis ,sest minu jaoks on ikkagi lihtsam hobust edasi ajada ,kui tagasi võtta. Kihutaval hobusel ei püsi ma lihsalt seljas. Ja kui ilusti palud ,siis saab temast ka päris tempoka galopi kätte. Tegelikult on Formeli käitumine täitsa loogiline. Tasuta lõunaid ple olemas. Kui tahad ,et tema töötaks ,siis tööta ise ka. Täitsa mõistlik loom.:) Lisan siia ühe pildi ka ,mis peale trenni tehtud sai.
Subscribe to:
Comments (Atom)