08.01.2010

Tere! Seekord jooksin ma nagu tavaliselt kõige viimasel minutil kõige viimase bussi peale. Poole tee peal avastasin ,et olin valed saapad jalga pannud. Aganoh ,arvestades ,kui kiire mul oli ,siis hea ,et mul üldse oli meeles saapad jalga panna. Peale väikest spriniti bussipeatusse ,oli õnneks bussis palju aega lõõtsutada. Kõik muidugi vahtisid mind bussis. Mina lohutasin end sellega ,et kindlasti on kuskil veel imelikumaid inimesi ,kui mina. Ma lihtsalt pole neid veel näinud. Ojah ,lõpuks ometi kõlas üle bussi jumalik sõna "Ihaste"(see on selle peause nimi ,mis talli lähedal on). Tormasin bussist välja ja sprintisin talli. Tiia polnudki veel jõudnud. Varsti ta tuli ka. Luges ette need hobused ,keda ta on nõus ilma vastu vaidlematta kellegile andma. Nende seas oli ka Formel(L). Enne ,kui ma midagi öelda jõudsin ,müksas Marru mind sõnadega"Noh ,võta Formel". Mina kuulasin ilusti Marru sõna. Formelile oli lind selga kakanud. Seda oli väga keeruline tema karvadest kätte saada. No ma ei saa tegelikult neist lindudest aru. Hobuse selg ei ole ju nii lai. Võiks ikka see pool meetrit ,mis ta üle hobuse lendab kinni hoida. hobust puhastades viitsin võimalikult palju aega. Sain ju esimesena hobuse ja teadsin ,et pole mõtet talle liiga vara valjaid pähe ja sadulat selga panna. Kui minul olid valjad peas ,võinoh hobusel ,siis tormas Tiia boksi ja tõstis sadula selga. Einoh ,aitäh abi eest ,aga ikkagi ,millest selline ootamatu suuremeelsus? Siis tuli välja ,et teised lõpetasid trenni varem. Oh vaesekesed ,jama on küll ,kui nii vähe ratsutada saab. läksime siis kõik kiiremal sammul maneeži ja trenn algas. Juba alguse sammus pidin ma opale stekki andma. Ta lihtsalt venis sammus niimoodi ,et ma pidin seal magama jääma. Säärte survele ka ei reageerinud. Traavis oli teda natuke kergem liikuma saada ,kuid kõvasti mässata tuli ikka. Suurema osa traavist tegime ilma jalusteta ka veel. Aitähh Kärdile pikasteki eest. Ilma selleta ei oleks mind vist täna siin.:D Galoppi tõsta oli mul raske. Formel pööras kohe sisse. Mina juhtisin teda raja poole ja samal ajal peksin stekiga ,et ta ikka liiguks. Selle käigus ei märganud ma ,et sõitsin ühele tüdrukule täiega sisse. Õnneks karjus ta juba aegsasti"Ettevaatust!". See tõi mulle mõistuse koju. Muidugi ma kohe vabandasin ,aga endal oli ikkagi nii häbi. Nojah ,juhtub ,eriti minuga. Jäin siis korraks keskele sammu ja mõtlesin välja plaani B. Otsisin keskel sellise koha tõkete vahel ,kus oleks rohkem ruumi ,tõstsin seal voldi pealt galoppi ja läksin rajale. uhh seekord ma kedagi ei ramminud. Edasi läks galopp juba paremini. Aegajalt ikka peksin ,et kiiremini läheks. Ta suudab ikka jube kiiresti traavi jääda ,kui sina natukesekski sadulasse mõnulema jääd. Peale galoppi teised hüppasid. Tiia ütles mulle ,et ma võin hüpata ,aga ei pea. ÖÖm ,tavaliselt ta ütleb ,et hüppad ja kõik. Seetõttu ma parem ei hüpanud ,sest kui juba Tiia kõhkleb ,siis ei tule sellest midagi head. Tegime lõputraavi ja jalutasime hobused maha. Nagu ikka tahtis Formel peale trenni oma pead minu vastu sügada. kuid ma olen selleks liiga väike ja kerge. Ma kukun pikali ,kui ta oma suure peaga tuleb. Boksis võtsin varustuse ära ja mummutasin. Pärast jäime Marruga veel teist trenni vaatama ja rääkisime natuke. Eem nii umbes poolteist tundi.:) Marru isa tõi mu Rimi juurde ära. Jeee! Nüüd siis on mul kõik kere lihased valusad. Hmm ,huvitav kuidas formel end tunneb? Nojah ,see on see hind ,mida ma pean maksma ,et temaga sõita. Päikest ja mõnusaid ratsutamiselamusi kõigile.:)