22.01.2010

Heia! Seekord oli ilmataat eriti karm ,ilm oli päris krõbe. Mina panin kah mitu paari retuuse ratsapükste alla. Natuke kitsas oli ,aga vähemalt soe. Võtsin trenni ka küpsiseid kaasa ,sest mul pühapäeval sünnipäev. Bussi peal sain Heleniga kokku. Ta andis mulle sünnipäeva puhul vahvleid. Jeee ,seekord ei pidanudki paki põhjast puru nillima. Mul nüüd preketid juba nii tükk aeg olnud ,et saan juba tagumiste hammastega närida. Tegelikult andis breketite kandmine mulle ühe tähtsa teadmise. Inimesel on hambaid väga vaja! Muidu jääb ta nälga. Omal nahal järgi proovitud. Varsti jõudsime ka talli. Panin oma küpsised sadularuumi lauale. Need läksid seal hästi kaubaks. Aganoh ma ei tea ka ,et keegi oleks suutnud valmistada nii kehva toitu ,et isegi tallis ei sööda. Varsti tuli ka Tiia.Soovis õnne ja andis mulle Vicy. Üks tüdruk ,kes temaga just trenn tagasi sõitnud oli soovis mulle edu valmis panemisel. Heh ,Vicyl läks too trenn vist hästi. Boksis üritas Vicy mind lüüa ,ma lõin vastu. Selle peale otsustas ta igaks juhuks korralik olla. Mina sa hullu tea. Platsil tegime esimese asjana nagu alati sammu. See läks mul hästi. Traavis enam nii hästi ei läinud. Vahepeal ta nagu hüppas külg ees niimoodi rajalt kõrvale. Mul tekkis tasakaaluga probleeme ,aga selga jäin. Volte tehes juba tundsin ,et ta ootab mult palju. Enamik Ihaste hobuseid on sellised ,kes juba ise teavad ,mida nad teevad ja ei ootagi ratsutajalt mingit erilist juhtimist. Vicy oli täielik vastand neile. Näiteks enne voldi tegemist oli poolpeatus hädavajalik ,sest ta nii ehmatas ,kui ma ilma poolpeatuseta pöörama hakkasin. Galopis hakkas opa järsult sisse tõmbama. Ta tiris koguaeg ratset käest ka. Mina rumaluke muidugi andsin sellepeale talle järgi ka. Nii see paremast jalast galopp meil läks üsna halvasti. Vahepeal küsisin Tiialt veidi nõu. Siis vaskaust jalast galopp läks juba paremini. Enam ma ratset järgi ei andnud ja punnisin kõvasti vastu ,kui ta jälle omal algatusel kuhugi minema hakkas. Sain ta niikaugele ,et sõitis ilusti rajal galoppi. Peale seda tuli väike nelja takistusega madalamat sorti barkuur. Mul oli kõvasti raskusi ,et takistustele õigest kohast peale minna. Pöörded tulid liiga järsud. Õnneks opa ei tõrkunud kordagi. Ikka tõsiselt tubli oli ta minuarust. Ainus millega ma enda puhul rahul olin ,et hüppe peal ei jäänud ma vähemat omaarust hobusest maha. Seetõttu oli galopi tempo hea ja samm tuli välja. Lõputraavi pidi sõitma käed lahti. Minul see eriti ei õnnestunud. Tegin suurema osa lihtsalt vaba ratsmega. Jah kokkuvõtteks võib öelda ,et ma olen õppimisvõimeline ,aga hobune jõudis mulle enne pähe istuda ,kui mina temast targemaks sain.:)